Bataadikrõpsud

Oi-oi kui kaua on möödas mu viimasest postitusest! Häbi lausa! Ja ega mul vabandusi ei ole, blogi on lihtsalt kuidagi unarusse jäänud. Püüan nüüd end parandada ja vastu kevadet natuke tublim olla.
Veel natuke tsit-tsäti tehes, pean rääkima, et oleme terve perega paleo-usku pöördumas. Detsembris mõtlesime, et katsetame kuukese, et mismoodi mõjub siis ja kuidas hakkama saame. Mõjus hästi ja saime hakkama! Tollel kuul leidsin ma nii palju uusi küpsetiste retsepte, brownied, muffinid, küpsised, keeksid! Kokkasin kuu ajaga magusaid kooke rohkem kui muidu! Ja arvestades seda, et paleo välistab kõik gluteenitooted - jahu, riis, pasta, teraviljad jne, siis oli kokkamine omamoodi väljakutsuv ja põnev!
Aga siis tuli uus aasta peale ja kuigi me igapäevaselt saia ja pastast näost sisse ei aja, siis ei saa meid hetkel siiski korralikeks paelo-toitujateks lugeda. Aga kevad on kohe kohe ukse ees ja isu värske ja hea järgi aina kasvab. Seega ongi meil jälle plaanis aprilli alguses kapid jahutoodetest tühjaks lüüa ja korralikumalt paleo põhimõtete järgi toituda. Kui sul tekkis nüüd huvi, et mis see paleo toitumine täpsemalt on, siis siin on üks hea eestikeelne lehekülg, kust selle kohta palju infot leiab.
Siiski lubame me endale vahel ka patutoite, mis hea õnne puhul kindlasti ka tee siia lehekülgedele jõuavad.
Aga oma paleo-retseptide alustuseks panen siia üles ühe mõnusa näksi retsepti, neid krõpse on hea krõbistada õhuse filmi kõrvale, salati juurde tekstuuri loomiseks või töö juures vahepalaks.

Vaja läheb: 
bataati

Jah, muud ei lähegi vaja! :) Koori bataat ja viiluta juurvilja koorimisnoaga bataadist õhukesed viilud ja ribad, nii nagu oskad ja suudad. Aseta viilud küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile, viilud võivad üksteise peale jääda, küpsemisel nad kuivavad kokku ja mahuvad lahedamalt plaadile. Kuumuta ahi 140 kraadini ja pane krõpsud 20 minutiks sinna küpsema, aegajalt sega krõpse pisut, et nad teineteise külge liialt ei kleepuks. Seejärel alanda kuumust 100 kraadini ja küpseta krõpse veel 10 minutit, kui tarvis, sega jälle krõpse aegajalt. Seejärel võta krõpsud ahjust, lase jahtuda ja krõbista terviseks! Kui soovi, siis võib plaadile lisada ka ürte (ilmselt peaks need siis värsked olema? Või siis laastud eelnevalt ürtide ja õliga marineerida? Vat peab katsetama).

Rohelised oad küüslaugu ja mandlilaastudega

Kiirel trennijärgsel õhtul ei ole tihtipeale aega midagi suurt kokata. Aga süüa tuleb, nii et igasugused kiired ja maitsvad retseptid jäävad kokanduslehekülgedel silma ja kõrva taha. Selle retsepti leidsin järjekordsel Tastespottingu sirvimisel. Roog sobiks kindlasti väga hästi kana kõrvale, samuti oleks mõnus seda täiendada näiteks praetud peekoniviiludega, katsetamisvõimalusi igal juhul jagub. 

Vaja läheb: 

1 spl võid

1 spl õli

250 g rohelisi ube

6 küüslauguküünt

60g mandlilaaste

soola 

pipart

1 sidrun

Kuumuta pann, lisa või ja õli. Lisa parajateks juppideks lõigatud rohelised oad ja prae umbes minuti jagu. Seejärel lisa mandlilaastud ja õhukesteks viiludeks lõigatud küüslauk, küpseta veel 2-3 minutit. Maitsesta soola ja pipraga, piserda üle sidrunimahlaga ja naudi!
Mina kasutasin täna külmutatud ube ja kuigi lasin ubadel enne küpsetamist kuumas vees sulada on külmutatud ubadel pisut selline puine olemine, nii et kui võimalik, kasutage värskeid ube.

Võis praetud aedoad ning aedoad küüslaugu ja sidruniga

Ema saatis mulle kotitäie aedube! Aitäh kallis emps! :)
Otsustasin teha tavapäraseid võis praetud aedube ja leidsin netist ka ühe huvitava retsepti küüslaugu ja sidruniga. Mõlemad said maitsvad ja kiiduväärt.

Võis praetud oad

Vaja läheb: 
200 g aedube
2 spl taluvõid
1 spl õli
soola

Puhastasin ja pesin aedoad, lõikasin oad umbes 4-5 cm pikkusteks juppideks. Seejärel keetsin aedube soolases vees umbes 4 minutit. Kurnasin ja viskasin kuumale õli-võitatud pannile. Seal praadisin neid ,iga natukese aja tagant segades, umbes 10 minutit, kuniks oad olid kenasti pehmed. Maitsestasin soolaga. Serveerisin tomatiga aga kindlasti sobiksid need oad kuskile lihatoidu kõrvale, samuti sobiks neid süüa ka põhiroana ja lisada näiteks kodujuustu või muud salatid.


Aedoad sidruni ja küüslauguga


Vaja läheb: 
150 g aedube
1 küüslauguküüs
1 spl oliiviõli
1 sidruni riivitud koor
0,5 spl peterselli 
soola
musta pipart

Alustasin jälle ubade puhastasmise ja pesemisega. Panin jällegi oad soolvette keema, seekord natuke kauemaks, umbes 6-7 minutiks või nii. Kurnasin oad ja panin potti tagasi, lisasin õli, riivitud sidrunikoore, küüslaugu ja peterselli (peterselli mina muidugi unustasin kahjuks). Segasin ja maitsestasin soola ja pipraga ning serveerisin kuumana.


Mõlemad oaroad olid maitsvad ja toitvad. Võis praetud oad sobivad ehk pigem pearoana ja oad sidruni ja küüslauguga sobivad paremini salatiks, kuna nad on krõmpsumad.

Pesto

Olen pestot juba ammu ammu ise teha tahtnud. Täna kui Liinaga poes kogemata kokku juhtusin ja me koos nimekirjade järgi mööda poodi kärutama hakkasime, võttis liina seedrimänni seemneid ja siis mõtlesin, et ostan ka. Triinu tõi mulle hiljuti suure poti sisse kasvama pandud basiilikataimed, need on meil aknalaua peal päris ilusti kasvama läinud ja mõtlesin, et küllap neist saab ühe hea laari pestot. Phäh, te teate ka palju basiilikat on vaja, et saaks hea laari, ma ütlen teile: väga palju!
Otsisin retsepti toidutarest ja seal oli kirjas, et potitäis basiilikat. Palju on potitäis? See, mida poes müüakse? See mille mu õde potti kasvama pani? Arusaamatu. Õnneks leidsin mõõtudega retsepti Silvi Kohu "Kodusest Kokaraamatust" Retseptis oli kirjas, et basiilikat on vaja 75-100 g. Õhinaga rüüstasin oma basiilikapotti ja suundusin siis kaalu juurde. 15 g! Minu saak oli 15 g basiilikalehti! Olin juba peaaegu kurjaks saamas, kuid mõtlesin siis, et kui ma juba need basiilikad olen ära noppinud, siis teen ikkgi ära. Arvutasin siis nii hästi kui oskasin retseptis antud kogused enda basiilikakogusega sobivaks. Ütleme nii, et sellest sai ühe pitsitäie pestot! :) Aga see pitsitäis sai õnneks maru hea, nii et lõpp hea, kõik hea!

Vaja läheb: 
15 g värsket basiilikat
10 g seedrimänniseemneid
pool küüslauguküünt
10 g parmesanijuustu
15 g külmpressitud oliiviõli
soola
sidrunimahla

Pesto tegemine on tegelikult ju ülilihtne. Kõigepealt röstisin kuival pannil seedriseemned, asetasin nad teise nõusse jahtuma, kuna pannil jahtudes kõrbeksid nad aeglaselt jahtuva panni tõttu kergesti ära. Seemned jahtunud, panin kokku seemned, basiilikalehed, püreestatud küüslaugu (läbi küüslaugupressi) ja riivitud juustu (juust peaks olema riivitud väga peenelt, mul oli ta jämeda riiviga riivitud ja seetõttu ei segunenud ta väga ja ei tekkinud kreemjat konsistentsi). Ühesõnaga, kõik koostisained kaussi ja saumiksriga purustama, samal ajal vaikselt õli lisades. Maitsestasin soola ja sidruniga ja valmis ta oligi.
Röstisime ahjus kaks "Saib-i" ja määrisime pestot sinna peale, tõesti oli hea!
Piltidega oli seekord selline lugu, et ausalt ei olnud pea mitte ühtegi normaalset pilti, olin kohe päris õnnetu! Aga kuna pilti retsepti juurde panna oleks ju vaja, siis pidin ühe siiski valima. Kui ma järgmine kord pestot teen ja pildid paremad tulevad, asendan selle tänase.

Karriga röstitud lillkapsas

Tänasel "tastespottingu" ringkäigul leidsin paar katsetamistväärt retsepti. Üks neist on nüüd siin. Mõnus ja tervislik!

Vaja läheb: 

1 keskmine lillkapsapea

2 spl oliiviõli

0,25 tl soola

näpuotatäis piprt

1 spl karrit

herneid (soovi korral)

Panin ahju 230 kraadi juurde soojenema. Segasin omavahel maitseained, meie kasutasime cayenne pipart, mida oli soovitatud ka esialgses retseptis, kuid järgmisel korral kasutan ilmselt midagi mahedamat, kuna cayenne oli pisust liiast. Lõikasin lillkapsa õisikud sõelale, pesin ja lasin nõrguda. Valasin siis õisikud ja herned suurde kaussi ja niristasin peale oliiviõli, segasin. Seejärel lisasin maitseained, segasin veel, et kõik õisikud ja herned saaks maitseainega kokku. Vooderdasin ahjuplaadi fooliumiga ja laotasin lillkapsad ja herned plaadile. Küpsetasin neid ahjus 30 minutit, poole peal segasin korraks. Lillkapsad said mõnusad pruuni jumega ja herned küpsesid seest jahuseks. 

Serveerisime kapsast hapukoorega. 

Kartuli-hernepuder

Selle ilusa rohelise pudru peale sattusin Ragne blogis, kevadevärviline puder kohe ahvatles proovima.
Mina ei ole saumiksriga veel nii pädev, või ei ole ma lihtsalt piisavalt püsiv - igal juhul jäi minu pudru sisse pisut hernekestasid, kuid see ei seganud absoluutselt, mulle pigem just need kestad meeldisid! :)

Vaja läheb: 
500 g kartuleid
200 g külmutatud herneid 
2 sl sojakastet
u 25 g võid

Keetsin kartulid, umbes 5 minutit enne kartulite valmissaamist lisasin herned. Kurnasin ja püreestasin koos või ja sojakastmega.
Sõime putru mungaidudega, väga mõnus kevadine suutäis! Meesperele sobiks selle pudru kõrvale praadida näiteks paar peekoniviilu ;)

Kananagitsad viilukartuliga

Need poes müüdavad kananagitsad on lihtsalt nii head! Lähemalt pakendit uurides võib nende isu siiski üle minna. Ükspäev sattusin vaatama saadet "Rachel Alleni kodused road" ja seal valmistasid nad ühe perega koduseid kananagitsaid, teadsin kohe, et tahan neid ka ise valmistada.

Viilukartlite idee sain Entsult, kes leidis selle pisut teistmoodi ahjukartulite tegemise viisi ühest kokablogist, selsamal hetkel kui me pilti vaadates suud vesistasime võtsin ka ise nende valmistamise omale plaaniks.  

Täna siis võtsime õhtupooliku ja möllasime pisut köögis. 

Kananagitsad

Vaja läheb: 

250 g kanafileed

2 spl mett

1 sidruni mahl

2 spl sojakastet

näpuotsatäis tšillipulbrit

0,5 dl seesamiseemneid

1 dl riivsaia

soola

pipart

Kõigepealt valmistasime nö marinaadi. Segasin omavahel tšillipulbri ( me panime näpuotstäis, kes soovib veidi tulisemat, võib rohkem panna), mee, sidrunimahla ja sojakastme. Lõikasin kanafileed umbes 1 cm laiusteks viiludeks ja tükkideks, neid võib lõigata tegelikult nii nagu endal soovi, peaasi, et nad oleks enam vähem ühe suurusega, et nad ühtlaselt küpseks. Seejärel läksid fileetükid marinaadi ja tunniks ajaks külmkappi.

Segasin omavahel riivsaia, seesamiseemned ning maitsestasin pisukese soola ja pipraga. Tunni möödudes võtsin fileed ja paneerisin neid seesamisegus, paneeritud fileed asetasin küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile ja pistsin 15 minutiks 220 kraadisesse ahju. Ja valmis nad olidki! :) Seest mesiselt mahlased, pealt mõnusalt krõbedad ja seesamised. Kordades paremad kui pakinagitsad ja tehtud naturaalsest kanafileest ning täiesti ilma õli ja muude rasvaineteta, need nagitsad lausa pakatasid tervisest!

Viilukartulid

Vaja läheb: 

5 kartulit

3 spl paprikapulbrit 

1 tl kartulimaitseainet

1 tl pipart

1 tl soola  

oliiviõli

Niisiis, pesin kartulid väga korralikult, mitte koorida! Lõikasin kõik kartulid umbes 5 mm laiusteks viiludeks nii, et kartuli alumine osa jäi kinni, see tähendab, et ma ei lõiganud viile lõpuni välja. Seal blogis oli soovitatud kasutada sushipulkasid, pannes need mõlemale poole kartulit, et vältida kartuli läbilõikamist. Mina kasutasin ka seda moodust, oli tõesti päris hea. Väriseva käega kartulid viilutatud pistsin nad (viilutatud poolega)  paprikapulbrist, piprast, soolast ja kartulimaisteainest kokku segatud pulbrisegusse ning asetasin siis ahjuvormi. Seal püüdsin igat viilu pisut kangutades täita viiluvahed pisukese õliga, siinkohal oleks hea kasutada piserdatavat oliiviõli, mida mul kahjuks veel ei ole. Katsin ahjuvormi fooliumiga ja asetasin selle 30 minutiks 220 kraadiseese ahju, seejärel eemaldasin fooliumikaane niristasin kartulitele veel veidi oliiviõli ja lasin veel 20 minutit küpseda. Kartulitele võib viilude vahele lisada veel peeneks hakitud sibulat või küüslauku, kuidas endal soovi on. 

Serveerisime siis kananagitsad ja viilukartulid kodujuustu-värske kurgi salati ja enda kasvatatud idudega, mille üle me eriti uhked oleme ;) Ja praegusel varakevadisel ajal on need idud kõige paremad vitamiiniallikad! 

Jäime oma köögimöllu tulemusega täna väga rahule! Saime parajalt eksperimenteerida ja omi mõtteid toidu sisse panna ning lõpptulemus oli võrratult krõbe ja maitsekas! ;)

Marineeritud männiriisikad

Oh, täna oli üks tegus päev! Nimelt teatas Kats eelmisel nädalal, et tema tahab seenele minna! "Suur seenesööja" nagu ta meil on eksole! :)) Aga plaan oli hea ja eile, laupäeval, panimegi endale metsariided selga ja seadsime suuna metsa poole. Teejuhiks ja seltsiliseks võtsime kaasa minu tädi Krista. Käisime Kalevi-Liival, mu tädi ja isa on seal oma vanematega juba väiksest peale käinud ja tädi teab just kõige paremaid seenekohti! :)
Saak oli meil korralik! Kuna Kaddi tegelikult ju seeni ei söö, siis sain mina tema korjatud seened KÕIK endale! Kokku oli mul siis lõpuks 8 liitrise ämbri täis seeni! Tädi oli aga üksipäini veel tublim ja korjas umbes kolm korda nii palju seeni! Aga seeni on metsas praegu tõesti väga väga plaju, me oleks ehk sinna jäänudki, kui nõud ei oleks täis saanud! :)
Aga nüüd siis marineerimise juurde! Marineerisin seeni esimest korda ja eks esimese purgi avamisel selgub kuda need mul õnnestusid, nii et pöidlad pihku! Panen siia kirja marinaadi retsepti, see kui palju ja mis seeni keegi paneb on maitse asi!

Vaja läheb: 
1 l vett
2 keskmist porgandit
2 väiksemat sibulat
2 sl jämesoola
2,5 sl suhkrut
6 musta pipra tera
3 tk nelki
3 sl äädikat
Männiriisikad on tegelikult suhteliselt mõrud seened ja enne kui neid seeni süüa saab, peab neid kupatama. See käib siis nii, et paned seened külma veega keedupotti, lisad soola (u 1 sl soola 1 l vee kohta ). Seejärel lased selle keema ning keedad siis 10 min. Siis kurnad seened, loputad külma veega ja kordad sama protseduuri kolm korda. Nii kaob seente mõrusus ja edasi on neid hea, kas praadida või marineerida või soolata. Iga keetmise ajal tuleb keetmisel seente peale tõusev vaht ära korjata.
Kui seened kupatatud, jätsin need marinaadi valmistamise ajaks külma vette oma aega ootama. Marinaadi valmistamiseks valasin keedupotti liitri vett, lisasin viilutatud sibula ja porgandi ja lasin vee keema. Keetsin porgandit ja sibulat mõne minuti ja lisasin siis soola, suhkru, pipra ja nelgi. Keetsin veel paar minutit ja lisasin seened. Nüüd keetsin kogu kupatust veel 2 minutit ja lisasin siis äädika. Kui marinaad seentega oli nüüd oma 5 minutit keenud, maitsesin marinaadi, maitses hästi. Aga vajadusel saab siis nüüd midagi lisada, suhkrut, soola  või äädikat. Siis võtsin poti tulelt ja panin seened purki ja keerasin kaane kõvasti kõvasti peale! Nüüd siis lasen neil veidi jahtuda ja panen rõdu peale kasti külma. Eks siis varsti maitsen ja annan teada! :)

Kukeseened tomatikastmes

Meil olid suvepäevad! Ja suvapäevade raames oli meil seenekorjamisvõistlus :) Meie võistkond korjas kõige rohkem kukeseeni ja kuna meie koha peal olnud kokk oli juba kukeseentega varustatud, siis ei tehtud neist midagi ja kõik võisid neile pretendeerida. Mina sain nad siis ilma suurema vastuvaidlemiseta endale! :) Selle üle oli mul ainult hea meel! Rääkisin samal päeval ka isaga ja ta ütles, et ma ema käest üht head kukeseene retsepti küsiks ja teha prooviks. Nii tegingi! Retsept on lihtne ja maitsev, hea vaheldus tavapärasele lihtsalt sibulaga praetud kukeseentele.

Vaja läheb: 
200 gr kukeseeni
200 gr purustatud tomateid
1 spl õli
pool sibulat
sidrunipipart, basiilikat
natuke riivjuustu


Puhastasin ja pesin seened. Praadisin panni peal õlis hakitud sibula ja lisasin siis seened. Kukeseened ajavad päris palju vett välja ja tõmbavad seetõttu kõvasti kokku. Praadidin seeni pannil, kuni vesi oli ilusti ära aurustunud. Siis lisasin tomatipüree. Ema rääkis, et tema pani paar suuremat värsket tomatit, kuna mul kodus ei olnud, siis kasutasin poe purustatud tomatite varianti, see sobis ka suurepäraselt. Maitsestasin sidrunipipra ja basiilikaga, natuke lisasin laimi-tšillipipart ka. Lasin siis sel segul veel veidi podiseda, et ka tomatistest liigne vesi ära keeks. Peale raputasin riivitud juustu. Kõrvale serveerisin keedetud kartuleid tilliga. Väga maitsev amps oli!

Kartuli-kohupiimakuklid

Sain kelleltki millaski väikese raamatu "Kohupiimatoidud". Juba ammu isutab üsna mitu asja sealt tegemist, ükspäev siis võtsin ette selle asja.
Otsustasin teha soolast toitu, sinna läks suht vähe asju ka vaja, enamus kodus olemas, ainult kohupiima pidin poest tooma.

Vaja läheb: 
500 g kartuleid
500 g kohupiima
3 muna
2 sl hapukoort
juustu maitse järgi
sidrunipipart
soola


Kõigepealt riivisin kartuli ja panin need sõelale, lasin neil seal veidi nõrguda ja pigistasin veel käte vahel ka, et kogu see riivitud kartul saaks võimalikult kuivaks. Retseptis oli kirjas, et kartulid tuleks nüüd segada hakklihamasinast läbi aetud kohupiimaga. Mul hakklihamasinat kahjuks ei ole, segasin siis lihtsalt pakist võetud kohupiimaga. Hiljem selgus, et targem oleks ka kohupiim kergelt nõrguma panna, et liigne vedelik eemaldada, et lõppprodukt tuleks nö vormimiskõlbulik ja mitte liiga vedel. Seejärel kloppisin eraldi kausis 2 muna, soola ja sidrunipipra ning lisasin siis juba valmis segule. Kõige lõpuks jagasin taigna kaheks, kuna mul oli kodus kahte sorti juustu, kadaka juustu ja tavalist, siis riivisin natuke mõlemat ja segasin siis ühe ühte ja teise teise taignasse. Seejärel tuleks siis taignast vormida pallikesed ja panna need küpsetuspaberiga vooderdatud plaadile. Kolmas muna tuleks siis kergelt lahti kloppida ja kuklikesed üle pintseldada.
Seejärel tuleks kakukesed umbes pooleks tunniks keskmisel kuumusel ahju. Nuputasin tükk aega palju see keskmine kuumus võiks olla, keerasin siis lõpuks ahju 180 kraadi peale, see kuumus oli mu meelest täitsa ok :)
Minu kuklikesed tulid pigem pannkoogid aga maitse oli neil ikkagi täitsa hea!